Lüneburgi kreis (Landkreis Lüneburg)
Lüneburg on kreis Saksamaal Alam-Saksimaal.
Sellega külgnevad (kagust ja päripäeva) Lüchow-Dannenbergi, Uelzeni, Heidekreisi ja Harburgi kreisid ning Schleswig-Holsteini (Lauenburgi kreis) ja Mecklenburg-Vorpommerni (Ludwigslust-Parchimi kreis) liidumaad.
Kreisi pindala on 1323,1 km². 31. detsembril 2017 elas seal 182 930 inimest.
Lüneburgi maakond (Amt Lüneburg) tekkis 1862. aastal. Sel ajal kolis maakond oma keskuse Lüne kloostrist Lüneburgi ratsaakadeemiasse ja selle nimi muutus. Kreis loodi pärast Hannoveri kuningriigi annekteerimist Preisi kuningriigi poolt 1866. aastal. 1867. aastast said Amt Lüneburg, Amt Bleckede ja Lüneburgi linn Lüneburgi kreisi osaks, mis oli ainuõiguslikult vastutav maksude ja sõjaväe eest.
Piirkonna ajalugu on alati mõjutanud Lüneburgi linn.
1993. aastal ühines Amt Neuhausi vald Alam-Saksimaa ja Lüneburgi kreisiga. Piirkonda oli alati valitsenud Lüneburg enne seda, kui Saksamaa jaotamine tegi sellest Ida-Saksamaa osa pärast 1945. aastat. Seepärast on see üks väheseid endise Ida-Saksamaa omavalitsusi, mis on praegu endise Lääne-Saksamaa liidumaal.
Kreis on üks esiajaloo monumentide ja arheoloogiliste avastuste tuumikpiirkondi. Ernst Sprockhoff märkis üles 17 paika Ilmenaust läänes ja 32 sellest idas. Kõige silmapaistvamad paigad on Nekropole von Soderstorf ja Oldendorfer Totenstatt.
Sellega külgnevad (kagust ja päripäeva) Lüchow-Dannenbergi, Uelzeni, Heidekreisi ja Harburgi kreisid ning Schleswig-Holsteini (Lauenburgi kreis) ja Mecklenburg-Vorpommerni (Ludwigslust-Parchimi kreis) liidumaad.
Kreisi pindala on 1323,1 km². 31. detsembril 2017 elas seal 182 930 inimest.
Lüneburgi maakond (Amt Lüneburg) tekkis 1862. aastal. Sel ajal kolis maakond oma keskuse Lüne kloostrist Lüneburgi ratsaakadeemiasse ja selle nimi muutus. Kreis loodi pärast Hannoveri kuningriigi annekteerimist Preisi kuningriigi poolt 1866. aastal. 1867. aastast said Amt Lüneburg, Amt Bleckede ja Lüneburgi linn Lüneburgi kreisi osaks, mis oli ainuõiguslikult vastutav maksude ja sõjaväe eest.
Piirkonna ajalugu on alati mõjutanud Lüneburgi linn.
1993. aastal ühines Amt Neuhausi vald Alam-Saksimaa ja Lüneburgi kreisiga. Piirkonda oli alati valitsenud Lüneburg enne seda, kui Saksamaa jaotamine tegi sellest Ida-Saksamaa osa pärast 1945. aastat. Seepärast on see üks väheseid endise Ida-Saksamaa omavalitsusi, mis on praegu endise Lääne-Saksamaa liidumaal.
Kreis on üks esiajaloo monumentide ja arheoloogiliste avastuste tuumikpiirkondi. Ernst Sprockhoff märkis üles 17 paika Ilmenaust läänes ja 32 sellest idas. Kõige silmapaistvamad paigad on Nekropole von Soderstorf ja Oldendorfer Totenstatt.
Kaart - Lüneburgi kreis (Landkreis Lüneburg)
Kaart
Maa (piirkond) - Saksamaa
 |
 |
| Saksamaa lipp | |
Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalasutused asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 83 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik.
Valuuta / Keel
| ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
|---|---|---|---|
| EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
| ISO | Keel |
|---|---|
| DE | Saksa keel (German language) |
